Miks muutuvad küüned ja käed talvel hapraks ning kuidas seda vältida?

Sageli puutuvad inimesed talvisel ajal kokku uutlaadi murega – küüned on pehmed, haprad, vahel isegi kihistuvad ja murduvad ning käed on harjumatult kuivad ja kortsus.

* Unustame joomise ­ talvel lähevad tavaliselt küüned hapramaks, kuna nahk muutub kuivemaks ja niiskusekadu suureneb. Suvel on meil enamasti meeles vett juua, aga külmemate ilmadega kipub see ununema, kuigi ei tohiks. Võta kodust välja minnes alati veepudel kaasa ja külma vee asemel joo toasooja puhast kraanivett. Ära jäta nahka janusse!

* Külm tahab rohkem kreemi ­ ketendav ja lõhenev käenahk on paras nuhtlus. Niiskuse puudusest kipuvad ka küüned ja küüneümbrusnahad talvel rabedaks minema. Käenahk on õhem kui mujal kehal ja selles on vähem rasunäärmeid, mis tähendab, et eriti külma ja kuiva ilmaga on käsi raske niisutatuna hoida. Kreemita käsi iga kord pärast käte pesemist. Kasulik nipp: tõsta kreemituub seebi kõrvale, nii ei lähe kreemitamine meelest! Kindlasti pane kreemi nii kätele kui küüntele ka enne magama minemist.

* Talv vajab rasvarikkamat kreemi – vaid õige kreemitamine kaitseb ja ravib. Kui käenahk on juba lõhenenud, kreemita käsi rasvarikka kreemiga, A­vitamiini õlilahusega või taimeõliga, millele on lisatud tilk A­vitamiini. Peale tõmba puuvillased kindad. Sellise raviga paranevad lõhed mõne päevaga. Külma ilmaga välja minnes ei sobi vett sisaldavad kreemid ja ihupiimad, kus rasvasisaldus on madal.

* Käed saavad märjaks ­ talvel tasub vähendada käte ja küünte kokkupuutumist vee ja puhastusvahenditega. Kui käed saavad märjaks, kuivata neid korralikult ja seejärel kreemita. Hästi kreemitatud nahk talub ärritavaid aineid ja külma paremini.

* Käed külmetavad ­ kui käed on sageli külmad, viitab see verevarustuse häiretele. Abi võib olla käevannidest ja enesemassaažist. Käevannide korral olgu vee temperatuur 36–37 kraadi piires. Hoia käsi vees 8–10 minutit, seejärel kuivata ja kreemita. Tähelepanu: liiga tuline vesi lõhub naha lipiidibarjääri ja see võib viia niiskuskaoni.

* Käed vajavad massaaži - masseeri käsi 5–7 minutit iga päev. Selleks hoia masseeritav käsi vabalt laual ning tee teise käe sõrmede ja labakäega rahulikke silitavaid liigutusi igale sõrmele, labakäele, küünar- ja õlavarrele, suunaga sõrmeotstest südame poole. Iga liigutust korda 5­7 korda. Kui käed kipuvad külmetama, siis masseeri käsi võimalusel vähemalt kaks korda päevas. Eriti hästi mõjub massaaž pärast käte vannitamist.

* Ka nahk vajab lisatoitu ­ nii nagu vajame talvel enam riideid, vajab lisaks käte ja küünte kreemitamisele lisatoitu ka nahk. Selleks tuleb vannivette lisada paar piiska õli. Nahk saab õlidest hädavajalikku niiskust. Ka parajalt soe vesi kaerahelveste või söögisoodaga mõjub nahale hästi.

* Kindad kätte ­ jaheda ilmaga kanna sõrmkindaid, külma ilmaga aga villaseid või sooja voodriga nahkkindaid. Käed ja küüned soovivad sooja!

* Ebasobiv küüneviil ­ kui elad stressivaba elu ja sööd mitmekesist toitu, aga küüned on ikka kahjustunud, võib viga olla küünte vales hoolduses. Lisaks kreemitamistele ja vannitamistele, tuleb samuti valida sobiv küüneviil. Üldreegel on, et mida paksem küüs, seda tugevam viil. Pehme ja kooruv küüs vajab peenemat viili. Küüneserva lõhenemise vältimiseks tuleb viilida ühes suunas, ja siis teises, mitte edasi­tagasi. Soovitavalt viilida ainult eelnevalt leotatud küüsi.

* Unusta käärid ­ ka narmendavat küünenahka ei tohi kääridega lõigata, siis muutub narmendamine üha tugevamaks. Narmendamise vastu aitavad õlivannid või küüneõli regulaarne kasutamine. Pehmenenud nahk eemaldab surnud rakud ise, piisab vaid märja harjaga küünte harjamisest.

* Külm paneb kunstküüned valutama – talvel võivad kunstküünte kandjad tunda, et näpud valutavad. Eriti reageerivad temperatuurikõikumistele geelküüned. Ka akrüülküünte korral võivad küüned külmas pakitseda, sest akrüül kivistub ja avaldab küünele survet. Kuigi kunstküüne puhul on küünetipp elutu, ei kao külmatunnetus, see pigem võimendub!