Viiruslikud nahahaigused

Nahahaiguste korral esinevad nahas muutused ehk lööbed. Need jagatakse primaarseteks ehk esmasteks ja sekundaarseteks ehk teisesteks nahalööveteks.

Oleme välja toonud järgmised viiruslikud nahahaigused:

Soolatüükad 

Tüükad on healoomulised kasvajalised moodustised nii nahal kui limaskestadel, mis on põhjustatud inimese papilloomiviiruse (HPV) poolt. Infektsioonid on levinud üle kogu maailma, kuid viiruse ainukeseks reservuaariks on inimene.


Kuidas nakatutakse?



Viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti (käterätid, esemed, pinnad jt) teel. Nahk võib nakatuda saunades ja ujulates. Tüükaid võib edasi kanda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel.
Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused (sh. lastel küünte närimine) ja haudumus. Mõned inimesed nakatuvad tüügastesse kergemini. Samuti on vastuvõtlikumad nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud (HIV-positiivsed, hormoonravil patsiendid jt).


Millised tüükad välja näevad?

Viiruslike tüügaste erinevaid variante on palju. Enamasti on nad konarliku, ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe – tromboseerunud väikesi veresooni. 

1. Harilikke tüükaid (nn. soolatüükad) esineb kõige sagedamini, umbes 70% juhtudel. Kolded paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel ja varvastel, lastel ka näol, huultel ja põlvedel. Nad esinevad kas üksikult või grupeeritult. 

2. Jalataldade tüükad paiknevad enamasti üksikutena ja on sageli valulikud. Nad kasvavad mehhaanilise surve tõttu sissepoole, olles ümbritseva nahaga suhteliselt tasapinnalised. Talla-alused tüükad võivad olla väga visad ja raskesti ravile alluvad


3. Mosaiiktüükad võivad esineda nii kätel kui jalataldadel, moodustades suuri kuni mitme cm läbimõõduga koldeid. Tavaliselt nad ei kao iseenesest ja alluvad samuti ravile raskemalt

4. Lamedad tüükad on 2-5 mm suurusega, madalad, sileda pehme pinnaga, roosakad või hallikaspruunid ning nahaga suhteliselt tasapinnalised. Enamasti leidub neid arvukalt näol, kuid ka käeselgadel, õlavartel ja alajäsemetel. Tüükad võivad paikneda lineaarselt e. juttidena, mis viitab viiruse levikule kriimustuste või kratsimise kohtadel. Sagedamini Haigestuvad lapsed ja noored naised. Mõnikord, kui kolded on pruunikad, võivad nad segi minna päikeselaikude või tedretähnidega 

5. Küüneümbruse tüükad kasvavad küünevallidel ja küüneplaadi all, kahjustades ka küüneplaati

6. Filiformsed tüükad on pehmed näsalised moodustised, mis esinevad sagedamini näol, kaelal ja kehavoltides 

7. Limaskesta tüükad võivad esineda huultel, nina limaskestal ning isegi põskede sisekülgedel. 

Viiruslike tüügaste ravi 

Tüükaid ei pea alati ravima. Nagu öeldud, võivad tüükad ka ise kaduda. Näiteks 50% lastel taanduvad tüükad ilma ravita 6 kuu jooksul, 2 aastaga on 90 % tüügastest kadunud. Soovitav on ravida tüükaid, mis laienevad või levivad kiirelt või mis on püsinud üle 2a.
Ravimeetodi valik sõltub tüügaste vormist, asukohast, patsiendi vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on kannatlikkus, järjekindel ravi ning organismi enda vastupanuvõime tõstmine viirustele. 

Molluskid 

Nakkuslikke molluskeid põhjustab Pox viiruste perekonda kuuluv viirus. Viirus on levinud kogu maailmas.


Kuidas nakatutakse? 

Nakatumine toimub kas otsese kontakti, sealhulgas seksuaalse kontakti teel inimeselt inimesele või nakatatud esemete (käterätid, ujula pinnad jt) kaudu.


Enamus täiskasvanute molluskitest (eriti suguelundite piirkonnas) on saadud seksuaalse kontaktiga. 

Molluskid võivad nahal levida ka väikeste nahavigastuste piirkonnas, nt. raseerimisel, sügamisel, kriimustamisel.
Nakkuse peiteperiood on tavaliselt 2-7 nädalat, mõnikord ka kuni 6 kuud.


Millised molluskid välja näevad? 

Tüüpilised molluskid on nahavärvi või valkjad sõlmekesed, mis suurenevad aeglaselt (6-12 nädalaga 5-10 mm) ja mille keskossa tekib naba moodi lohuke. 

Molluskid võivad esineda nii üksikult kui grupina, nii kaelal, kehal, jäsemetel, näol, kaenlaaukudes kui ka suguelundite ümbruses. Erinevalt soolatüügastest, ei teki molluskeid peopesadele ja taldadele.